Mehed

Cluj  - Alba Iulia – Sibiu – Cluj - Predeal

Avastasin nüüd, et pole juba nädal aega leidnud mahti siia midagi kirjutada. Ütlen kohe ära, et tööd pole me senimaani teinud, sest mõõdunud ja käimasolev nädal mööduvad Rumeenias  pühade tähe all. Töö peaks hakkama pihta 2. Maist. Loodame, et nii ka läheb!

Eelmise nädala alguses tähistasime Martini – eestlane, kes siin samuti on minuga samas projektis- sünnipäeva  kahe peoga 24 tunni jooksul. Kuna me midagi muud asjalikku tegema ei pidanud, siis me väsimust igatahes ei tundnud. Küll aga õnnestus mul külmetuda, ja oma hääl peol ilusasti ära karjuda, nii et pidin mitu päeva ilma hääleta ringi käima ja üritama ennast kehakeeles väljendada. Praegu on mul ka natuke köha, aga asi läheb juba paremaks. Peod olid igatahes meeleolukad ja pisukest hilisemat ebamugavust väärt.

Kolisime korteritesse nii, et mina elan ühes korteris nelja kreeklase – Manolise, Maria, Dimitriuse ja Faisaliga, Meil on kolmetoaline korter, koos köögi ja vannitoaga. Korteriga on meil ikka parajalt jama olnud.

Esmalt, vahetati meil nädala alguses ära välisukse lukk ja kuna praegu on pühad, siis pole meil siiani õnnestunud saada välisukse võtit. Kui me kõik kodust ära läheme, siis peame lootma, et keegi heatahtlikest naabritest ikka laseb meid sisse – siiamaani on ikka lasnud õnneks J. Sellele küsimusele ilmselt enne 2. maid mingit lahendust ei tule, sest kõik kohalikud, kellel on võimu neid probleeme lahendada, on sõitnud koju maale vanemate juurde pühade ajaks, ega tule tagasi enne 2. maid.

Lisaks sellele läksid meil eile vist korteris elektri kaitsmed läbi, sest meil pole elektrit pistikupesades. Seega pole meil praegu pesumasinat, külmkappi ega sooja vett. Õnneks lambid siiski põlevad ja läpakal veidi akut ikka on. 

Meil on ka teine korter, kus elavad teised projekti osalised, eile saime õnneks nende juures pesu pesta ja telefoni laadida. Täna peaks millalgi ka elektrik tulema, aga kuna on veel lihavõttepühad, siis on ilmselt päris keeruline kedagi leida.  Ühesõnaga korter pakub meile ikka elamusi meie muidu sündmustevaeses eksistentsis.

Räägin nüüd natuke ka meie väljasõidust. Kuna meil oli vaba nädalalõpp, siis otsustasime sõita linnast välja ja näha ka teisi paiku Rumeenias.

Enne reisi otsustasin, et mul on vaja väiksemat kotti, millega reisida, sest ma ei tahtnud oma suurt kohvrit ju kaasa võtta. Ostsin siis endale koti, ise olin jube õnnelik, et sain suure koti 35 lei eest, mõtlesin, et on küll odav, nägi ka natuke lidru välja,  aga mõtlesin, et küll ta minu Rumeenias oleku aja vastu peab. Aga tegelikult sain kotiga käia umbes 100 meetrit kuni üks sang juba küljest tuli. (kusjuures olin katkimineku ennetamiseks oma arvuti igaks juhuks koju jätnud). Teine sang läks umbes kilomeetri pärast. Seega vanasõna- ma pole nii rikas, et osta odavaid asju- kehtib ka Rumeenias.

Niisiis sõitsime reede hommikul rongiga Alba Iuliasse, rongisõit võttis aega 3 tundi, kuigi vahemaa oli vaid 121 km.  Enamasti ongi siin nii, et bussid sõidavad kiiremini, aga on kallimad ning rongid sõidavad aeglasemalt. Rongipilet maksis 15 leid ( umbes 3,5 eurot).  Alba –Iulias ootas meid juba meie projekti üks korraldajatest Ioana ning veel ühe meie sõbra tuttav Laura oma poiss-sõbraga, kes olid meile juba hostelis ruumid kinni pannud ning näitasid meile vaatamisväärsusi.  Hotelli eest maksime 45 leid (10 eurot), tuba oli ilus ja suur kaheinimesetuba koos vannitoaga. Hommikusöök polnud hinna sees.

Alba –Iulia põhimõtteliselt ainus vaatamisväärsus on kindlus, mis on suuruselt teine sarnane kindlus Ida-Euroopas. See on päris hästi säilinud ja erinevalt muudest asjadest on sinna ikka ilusasti raha investeeritud, et renoveerida (Euroraha – jeee J) Muidu on Alba – Iulia tolmune väike linnake.

 Õhtul läksime loomulikult välja Alba „Ainukesse normaalsesse“ kohta, mis nägi välja nagu tavaline eramaja, kus oli baarilett ja lauajalgpall. Tunduski, nagu pidu oleks kellegi juures kodus ja kohe hakatakse maja ümber vetsupaberit loopima.

Järgmisel päeval läksime rongiga edasi Sibiusse, mis on väga ilus linn. Sibiu oli Euroopa kultuuripealinn aastal 2007 ja sellest ajast on seal palju korda tehtud majade fassaade ja tänavasillutisi. Cluj is on paljud majad hallid ja ilmetud, sest need on muinsuskaitse all, mis tähendab, et neid ei saa lihtsalt odavalt üle värvida, vaid peab restaureerima. Erinevalt Cluji-st on Sibius see raha siis leitud.

Sibius ööbisime hostelis, kus ühes toas oli 10 inimest. Ja kõigi peale 1 vannituba. Hind oli aga sama, mis Alba-Iulias kahese toa eest, 45 leid. Aga põhimõtteliselt pole see ikka kallis. Sibius oli soe- 25 kraadi umbes ja meil oli võimalik lühikeste käistega ringi käia.

Ilm oli soe- nagu Eesti suvi- saime ilusti olla päeval lühikeste varukatega ja õhtul oli tunda, et olime päikest saanud. Vanalinnas on palju kohti korda tehtud, aga linnapeal on ikka palju tolmu ja liiva ning teed on augulised. Käisime ühes pargis ja võib öelda, et rulluisuhooaeg on täiega peale hakanud.

Kuna oli lihavõttepühade õhtu, siis tahtsid kreeklased kirikusse minna. Läksime eestlastega ka kaasa. Rumeenias on enamik inimesi usklikud, mõned käivad igal pühapäeval kirikus, osad on selle suhtes vabamalt meelestatud, aga lihavõtete ja jõulude ajal käiakse ikka kirikus. Samamoodi kreeklastega. Enamus rumeenlasi on õigeusklikud, aga kuna Rumeenias on palju Ungarlasi, kes on katoliiklased, siis on igal pool nii katoliku kui ka õigeusu kirikuid. Kreeklased on ka enamasti Kreeka katoliku usku.

Meie käisime õigeusu kiriku juures. Kreeklased rääkisid et lihavõtete jumalateenistuse ajal tegelikult kirikus sees ei käidagi, vaid jumalateenistus toimub kirikust väljas, kuna sinna tuleb palju inimesi. Nii meil oligi. Inimesi oli nii palju, et me ei mahtunud kiriku väravatest sisse, aga väljaspool väravaid oli ka palju inimesi veel. Jumalateenistuse alguses tulid preestrid oma saatjaskonnaga kirikusse ja jumalateenistus algas. Preester luges retsiteerides jumalasõna vaheldumisi laulukooriga. Loomulikult ei saanud me midagi aru, sest teenistus oli rumeenia keeles, aga mul oli ikka hea meel, et ma läksin, sain jälle uue kogemuse võrra rikkamaks.

Tagasitulles sõitsime rongiga ja meie tagasitee võttis aega  üle 5 tunni. Rongipileti hind oli 39 leid, bussiga oleks sama maa oleks võtnud aega 2,5 tundi ja pileti hind oleks olnud 20 leid, aga kuna oli lihavõtete esimene püha, siis bussid ei sõitnud siis pidime maksma poole rohkem. J Mina muidugi pidin maksma veel rohkem, sest unustasin oma pileti rongi ja pidin uue ostma ! Esimesed rongid, millega sõitsime olid minu meelest täitsa ilusad, ainult sõitsid aeglased. Viimased rongid aga polnud enam nii head ja rongi WC igatahes kasutama ei kutsunud ja me olime sunnitud oma põit venitama kuni rongijaamani. Kõige viimases rongis olime eraldi kuue inimese kabiinis, mis oli vist esimene klass. Igatahes tuli meile kohe Harry Potter  meelde. Õnneks dementoreid siiski peale ei tulnud J.

Täna olime ühe päeva Cluj-is ja läheme homme Predeali nädalasele konverentsile. Enne seda muidugi veel peole. Predeal on Brašovi lähedal, mille lähedal on omakorda Dracula loss. Loodame seda siis külastada.

Täna läksin rääkima oma naabritega, et saada välisukse võtit. Preagu laenasin tänaseks naabrite käest võtme, et saaksime öösel uksest sisse. Homme peaks tulema koju ka maja administraator ja siis peaksime saama ka uue võtme! Elektriga peame aga ilmselt tõesti järgmise nädalani ootama. J