Eile lõppes TtT konverents, mis polnjud küll päris õige AIESECI konverents, sest me ei tantsinud ühtegi AIESECi tantsu, meil polnud AIESECI pidu ning kõik ööbisid oma kodudes. Järgmisel nädalal sõidame Bukaresti, kus toimub terve nädal kestev konverents. Loodame, et seal kogeme rohkem AIESECI vaimu ja saan aimu, milline on siinne AIESECI kultuur. Loomulikult tahan ka Bukaresti näha, kui ma juba kord siin olen.
Konverents ise polnud just äge, kuid siiski mõned esinejad suutsid olla inspireerivad. Konverentsi kestel rõhutati pidevalt need assessmenti ehk vajaduste hindamise olulisust enne koolituse läbiviimist. On oluline teada, kes on sinu sihtgrupp, kelle ette sa esinema lähed, millised on nende eelnevad teadmised või mlilliseid teadmisi oskusi neil organisatsiooni seisukohalt üldse vaja on. Võimalikud viisid selle läbiviimiseks on näiteks intervjuud potentsiaalsete osalejatega, küsitlus nende vajaduste selgitamiseks või fookusgrupp, kus on koos nii firma esindaja, koolitaja, organiseerijad kui ka potentsiaalsed osalejad.
Lisaks sellele oli meil koolitus selle kohta, kuidas oma koolitust üles ehitada, milliseid kinnistamise meetodeid kasutada, kuidas tagada see, et võimalikult palju inimestele meelde jääks ja kuidas muuta oma koolitus interaktiivseks dialoogiks koolitaja ja publiku vahel.
Viimane päev koosnes simulatsioonidest, kus iga osalenu pidi tegema 15 minutilise ettekande vabalt valitud soft skills teemal. Mina tegin ettekande teemal Self-Management. Pean ütlema, ettundsin ennast publiku ees vabalt ja suutsin hoida silmsidet, aga probleemiks oli see, et ma ei mahtunud oma ajalimiiti ja seetõttu ei jõudnud väga oluliste punktideni oma esitlusest. Minu teema oli liiga lai ja ma oleksin pidanud seda kitsendama. Tulevikus peaks üritama veel rohkem publikut kaasata.
Pärast esinemist läksime Keiuga linna peale, et otsida internetti ja midagi süüa. Kuna oli aga pühapäev, siis kõik kohad olid kas kinni, vastikud kiirtoidukohad või siis avati alles pärastlõunal. Loomulikult ei leidnud me ka kohta, kus oleks olnud nii toit kui internet, pidime käima kahes erinevas kohas.
Koht, kus lõpuks sõime oli Martys Restaurant, mis oli itaaliapärane koht, seal olid head rahvusvahelised toidud – Pasta J ja palju köögivilju. Sõime siis kõhud täis, kuna me oleme siin söönud umbes 1-2 korda päevas, siis on tunda, kuidas magu on päris kokku kuivanud ja enam ei jaksa üldse suuri koguseid korraga süüa. Meie korteri lähedal on ka McDonalds, aga ma olen teistele mõista andnud, et olgu see odav, aga mind eriti ei tõmba sinna.
Siin müüakse tänava peal palju värskeid puu-ja köögivilju, ma pole aga jõudnud veel midagi osta, aga ilmselt need pole siiski rumeenia omad, sest siin on ju alles kevad. Vähemalt poes müügil olnud viljad olid küll pärit pigem Hispaaniast ja Türgist. Loodame siiski suvepoole saada ka kohalikke värskeid asju.
Cluj asub mägedevahelises orus, mõtlesime täna ka mäkke ronida, et näha, milline vaade meid ees ootab. Mägede kohta pean küll ütlema, et siin tuleb ette küllalt palju ronimist, kui sa linnavahel ringi käid. Kohalikud ise ütlevadki, et lisatrenni pole vaja teha, sest sa jooksed terve päeva mäest üles-alla.
Täna peaksime kokku saama ka MTÜ-dega, et lõpuks aimu saada, mida me siis tegema hakkame.
Nädala lõpus on meil neli vaba päeva, mil mõtlesime linnast välja minna ja uurida, mis väljaspool Cluji toimub.
Praeguseni oleme elanud eestlastega ühes korteris ja kreeklased elavad teises korteris, sest homme vabaneb üks korter, kuhu me edaspidi kolime. Eks siis saab kindlasti põnev olema.
No comments:
Post a Comment